Meie tekstid said muuhulgas alguse ka piiblitekstide meditatiivsetest vaatlustest. Sellele vastavalt on need - oma puhtalt informatiivse sisu kõrval - kirjutatud eelkõige evangeeliumi peatükkide meditatiivsete vaatluste lähtepunktina.

Piibli uurimine, st tekstide lugemine ning nende tähenduste analüüsimine, on vaid üks meetoditest. Evangeeliumide mõistmisel pakub sügavamaks arusaamiseks tuge "ways-of-christ.net" põhitekst ning samavõrd ka Jumal.  
Igaüks, kes on sügavamalt huvitatud terviklikust lähenemisviisist – kaasa arvatud meie hinge unarusse jäetud osad – võivad peatükki lugeda ja mediteerida, näiteks sobib Johannese evangeelium, ning seejärel töötada läbi "Kristuse teed" põhiteksti peatüki.
Käesolev veebilehekülg on pidevalt uuenev tekst. Põhiteksti peatükkide juurde pääseb ka sisukorra kaudu. Esitatud materjali analüüsimise hõlbustamiseks võib teksti välja trükkida*.
(Johannes ja tema õpilased tegelesid põhiliselt sündmuste sügavama hingelise tähenduse analüüsimisega). Mediteerimiseks on mitmeid võimalusi. Kõigepealt tuleb märkida, et igasuguse meditatsiooni õnnestumiseks on vajalik teatud kindlate põhitingimuste täitmine. Mediteerija tähelepanu ei tohiks olla haaratud häirivatest tujudest või probleemidest, nendest teadlikuks saamisest või kellelegi nendest rääkimisest jne.; muidu ei ole piisav vaimne avatus saavutatav. Te ei tohiks olla väsinud, näljane või alkoholi, tubaka vms. ainete akuutse mõju all jne. Läheduses ei tohiks olla telefoni vms., mis võiks Teid meditatsiooni ajal häirida. Peaksite end valitud kohal hästi tundma, soovitavalt vältige elektriseadmete lähedust, mis põhjustaksid „elektroonilist stressi". Kogenud mediteerija on võimeline kontsentreeruma kasvõi turuplatsil, kuid eelpooltoodud näpunäited on tavaliselt üldkehtivad. Vahel on Evangeeliumide meditatsiooni praktiseeritud Piibli tekste aeglaselt suletud silmadega esitades (näiteks roosikristlaste** puhul). Tekst õpiti pähe, et tähelepanu kanduks sõnadelt teksti mõttele. Teksti esitamist võis täiendada rütmiliste käeliigutustega. Võite lugeda teksti ning seejärel lasta suletud silmil sellel endale mõjuda. See tähendab ilma aktiivse mõttetegevuseta seisundit, sest tegelik meditatiivne keskendumine algab peale seda, kui mõtted on vaikinud. Kui mõtted siiski püsivalt esile kerkivad, tuleks need lihtsalt „üle vaadata", selle asemel, et neid aktiivselt jälgida. Nii tuleks toimida ka siis, kui ilmuvad sellised mõtted, millel pole ilmselt või tegelikult meditatsiooniga mingisugust seost (kui mõtted puudutavad Teie plaane, kirjutage need üles, et võiksite hiljem nendega efektiivsemalt tegeleda), nii avate end meditatsioonile. Mediteerimise käigus ilmnevad sündmused, tuleks hiljem üles märkida, nii võite omaenese arengut paremini jälgida. Meditatiivne keskendumine võib viia meditatsiooni või süvenemise sügavamatele tasanditele, kuid mitte ilmtingimata.
Ärkamise ajaks võiksite panna enesele märkmiku käepärast, et enda jaoks märksõnu üles märkida. See aitab unenägusid meeles pidada ning jälgida nende arengut. Unenägude sümbolite kirjeldamine päeva ajal aitab paremini tunnetada unenägudes peegelduva reaalsuse erinevaid tasandeid. Nii saab selgeks, et mitte kõik Teie unenäod ei ole päevasündmuste lihtsad kajastused, vaid seal leiab aset sündmusi, mis on sama tähtsad kui päev ise.  
Tegemist ei ole okultsete rituaalidega, vaid lihtsate harjutustega, mis annavad Teie teadvusele piisavalt aega peatükkide sisu või Jumala suhtes avanemiseks, selle asemel, et esitatud teave oleks teile kättesaadav vaid intellektuaalsel tasandil – ka see ei ole halb, kuid pole iseenesest piisav spirituaalsete teemade tunnetamiseks. Ajapikku võivad kirjaldatud harjutused puudutada või muuta meie olemasolu erinevaid „kihte", kaasa arvatud nii meie tahe kui isegi meie keha. Vaid siis, kui näiteks uued väljavaated, või vastavad sümboolsed kujutlused ilmuvad unenägude või meditatsiooni käigus, või muude elu arengute käigus, on vastavad sõnumid sisemiselt läbi töötatud, vähemalt näpunäidete kujul. Võib juhtuda, et peatüki läbi töötamiseks kulub näiteks nädal või isegi kuu. Seejärel võite jätkata, eriti kui tunnete, et see on Teie soov. Pole oluline, et integreeriksite enne edasi minekut kogu peatüki oma igapäevasesse ellu. „Sammud" pole enam üksteisest täielikult lahutatud. Jumal õnnistab isikut kogemusega siis, kui ta (Jumal) seda soovib. Meditatsioon on vaid vahendiks sisemiseks „suureks hetkeks" ette valmistamisel, kuid ei kutsu seda esile. Siiski ei saa teoloogia ega muu seesugune iseenesest asendada seesugust täiendavat sisemist tegevust, mis juhib meid tõeliselt Kristuse teedel, puhta teoretiseerimise asemel.

Meditatsiooni kõrval on nii palju erinevaid meetodeid, kui on inimesi, kes järgivad samu sihte.

Siiani pakuvad kirikud harva spetsiifilist kristlikku meditatsiooniviisi, nagu seda on ülalpool kirjeldatud. Pigem pakuvad nad oma seminaridel meditatsiooni lihtsamaid vorme. Inimesed vajavad hingelisi kogemusi, see on nende õiguspärane vajadus. Kuid kirikud on paljuski kaotanud oma hingelistest – ning seega ühtlasi ka meditatiivsetest – traditsioonidest ning püüavad neid praegu uuendada. Alustati budistlike meditatsiooniharjutuste järgimisega, nagu näiteks „Zen" – lihtne vaikiv harjutus, ilma budistliku või hinduistliku kontekstita ning kristliku või neutraalse sissejuhatusega. Mediteeritakse ka kristlike kujundite* suhtes, või loetakse lühike katke Piiblist või kristlike müstikute tekstidest ning seejärel mediteeritakse neil teemadel. Kreeka ortodokssete munkade poolt Athose mäel siiani praktiseeritav vanaaegne harjutus on kirjeldatud meie põhiteksti peatükis „Vaikus kõrbes". Harjutuse käigus kordavad nad hingamise rütmis fraasi „Kyrie eleison" (Issand, halasta). Laulud ja hümnid võivad samuti omada meditatiivset mõju. Võimalik on kaasata ka erinevad pildid ja sümbolid vanadest kirikutest (ehitistest). Lihtsaim viis oleks mõnikord kõige efektiivsem kirikutes, st. sagedaste vaikusehetkede jooksul: enne palvet, palve ajal, peale palvet – omaomoodi „vastust" oodates – ning pastoraalse nõustamise ajal. Peale selliste Jumala tunnetamise ettevalmistamise meetodite võib iga tegevus meie elus olla meditatiivse iseloomuga – kuigi see võib meie hektilisel ajal raske olla. Igal juhul oleks absurdne ning tunduks ignorantne nimetada kõiki meditatsiooni tüüpe „mitte-kristlikeks" (seda põhjustavad muljed mitte-kristlike gruppide meditatsioonidest, mis on palju laiemalt tuntud, kui kristlikud meditatsioonid).

Isegi need, kes – sisemiste kogemuste otsinguil – on astunud narkootikumide tarvitamise kasutule ja ohtlikule teele, võivad selle asemel mediteerides rahuldust pakkuvaid kogemusi leida.

* Prinditud tekstide kontsentreeritud analüüs väldib neid tagajärgi, mida põhjustab sõltumatute uurijate arvates interneti liigtarbimine ja "multitasking" (st samaaegne mitme asjaga tegelemine (st. pdf-fail). Pildid (mediteerimiseks).

** Nagu näiteks roosikristlaste koolis "Universitas Esoterica" Berliinis (Wolfgang Wegener), mis eksisteeris kuni 1984. aastani.

*** Nende lehekülgede (sügavam) mõistmine eeldab nende enesemõistmise ja vastavate lisaks tarvitatud meetodite arvestamist (vt ülevalt). Sellist hoiakut tekstide analüüsimisel nimetatakse teisest küljest ka filosoofias jne tõsise töö suuniseks ("principle of charity", Donald Davidson, "On the Very Idea of having a Conceptual Scheme", teoses "Proceedings and Adresses of the American Philosophical Association", Vol.47, 1973-1974, lk 19).