Kristuse teed
Lisa meie põhitekstide viimasele peatükile.
Tabel: Kristlik suhtumine: Maailmas, aga mitte maailmast; vt Jh 17.
Kes iganes soovib jätta seljataha oma ebatäiuslikkuse ja
arendada endas tulevikku suunatud iseloomuomadusi - Jeesuse standardi
alusel ja Tema abiga - (vrd lehekülgi "...tervenemine", "...eetika"
ja "...digestioon"), peab esmalt
- olema iseenda suhtes aus,
Selline orientatsioon on rohkem kantud armastusest ja tarkusest. Siis ei ole me enam ise endale takistuseks. Siis saab ilmsiks, et kristlus ei ole mitte üksnes elustiil, vaid tõeline vaimulik tee. Sellel teel võib Jeesus olla meile kompassiks, aidates meid leida tasakaalu, mis on midagi enamat kui ühekülgne "valede radade" eest hoiatamine:
|
Mitte tegeleda üksnes väliste asjadega → Vaid võtta aktiivselt osa välisest elust → |
- ega pöörduda vaimulikult üksnes sissepoole - ja olla rajatud sisemises elus. |
|---|---|
|
Selle asemel et üksnes mõtelda → Keskenduda sisule ja olemusele → |
- või end mediteerides tühjendada - teadlikus meditatiivses vaikuses. |
|
Otsida "välist Taeva Jumalat" |
- ja lubada temal meie isiksust kujundada |
|
Näha muutumatu Looja jälgi |
- (vaba) elu muutustes. |
|
Õppida tundma loomuliku maailma seadusi |
- ja kogeda Jumala loomingu seaduspärasusi nende taga. |
|
Mitte anduda täielikult oma tungidele → Vaid neid integreerida → |
- samas neid mitte minema peletades - ja muuta. |
|
Kasutada aega, ruumi ja olukordi ning nendega kaasnevat harmooniat |
- olles samas eneses neist sõltumatu. |
|
Töötada väliselt |
- ja palvetada seesmiselt (üks Benedictuse põhimõtteid). |
|
Üritada mõsta teiste positiivset panust (aktiivne tolerantsus) |
- ja ümbritseda ennast omaenda usuga. |
|
Kasutada oma aju ratsionaal-analüütilist poolkera |
- ning "müütilist" ja sünteetilist poolkera – sillaga nende vahel. |
|
Olla teadlik subjektiivsest pertseptsioonist |
- ning otsida diferentseeritud tõde kõrgemal erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. |
|
Õppida (konstruktiivsetest ) traditsioonidest |
- ja teha neist omaenda elav vaimsus. |
|
Tegele enese ettevalmistamisega |
- ja looda halastuse peale (kristlik müstitsism). |
|
Rääkida Jumalaga isiklikult |
- ja tema väes. |
|
‘Armastada oma ligimesi' |
- nagu me armastame iseennast. |
|
Hoida oma intellekt erksana |
- ja vaadata sellest kaugemale. |
|
Mitte "lahustuda universumisse" → Vaid olla tervikus → |
- ega paadutada oma "egot" - kui selle teadlik rakk. |
|
Austada ihu kui instrumenti |
- ning kasvada mõistuse ja vaimu poolest. |
|
Võtta vastu elu ja vastutus kogu selle täiuses |
- olles läbinud "kitsad väravad". |
|
Teha kõik selleks, et siin maailmas tehtaks õigeid otsuseid lähtuvalt südametunnistusest |
- olles samas teadlik, et teisel (teadlikkuse) tasandil on olemas Jumala plaan. |
|
Jagada tarkust ka teistele |
- nii et neil oleks sellest kasu. |
|
Muuta oma ümbritsevat ühiskonda |
- ka seda, mis on isiklikus teadvuses paremaks muutunud. |
|
Tunda kaasa selle maailma kannatustele |
- ja nautida Jumala juhtimist. |
|
Olla vaimulikus osaduses |
- ja leida isiklikult oma tee Jumala juurde. |
|
Respekteerida rahvaste erinevusi |
- ja teha ruumi üldinimlikule algele igaühes. |
... Seega on ilmne, et Kristuse tee kujutab endast Kolmandat Teed, mis on kõrgemal selle maailma näilistest vastuoludest* - teed, mis on täis elu ja tõelist vaimset vabadust Jumalas. Mõned põhiteksti ja konteksti paksus kirjas lõigud selgitavad seda lähemalt. Vt ka Jh 17 ning apokriivalise Tooma evangeeliumi peatükki 22. See ei ole otsustamatus, mis hoiaks kinni vastandlikkustest kui probleemist, ning seetõttu ka mitte "järelemõtlematu surnuksrääkimine". (Otsustamatusest parem oleks mõnikord ikkagi veel mõnesse teemasse üldse mitte sekkumine või mõlemast ühe kasuks otsustamine – teadmisega, et keegi teine võib samahästi otsustada teise kasuks.) Kõigi selle asemel on kolmanda tee mõtlemise juures tegemist kõrgemalseisva seisukoha otsimisega väljaspool mõlemaid vastandlikkusi, mis võimaldab uusi, vabasid järeldusi (postulaate, affirmatsioone, teese, otsuseid) - ning lahendab nii vastava probleemi. Inimene, kes nimetatud nööri mööda kõndides püsima jääb, võib edukamalt järgida Jeesust tema edasistes sammudes Evangeeliumites või Kristuse kannatustes ning Apostlite tegudes (nelipüha). See inimese võime, pidevalt järjest läheneda maailma paiste taha peidetud Jumala "tõelisele valgusele" - Jh 1:9 - on selle nööri mööda käimise kirjelduse allikaks ja eesmärgiks. (Vt meie põhiteksti, 1. osa.)
Üksikud sammud Evangeeliumides ja üldine areng Johannese ilmutuses on omavahel seotud.
*) samuti "dihhotoomiatest".
|
Kodulehele Jeesuse Kristuse teed, Tema
panus inimese teadvusse ja inimkonna ning maailma muutmisse: |